Pruudipärja mahamängimine (mitte viskamine, mängimine)

Virgo Jaani Pulmad.ee-st
Pruudipärja mahamängimine (mitte viskamine, mängimine)

Üks tähtsamaid kombetalitusi vanade eestlaste pulmadel oli tanutamine ehk linutamine- naise peakatte (linik, rätik, müts., tanu) mõrsjale pähepanemine. See tähendab, et pruudil võeti pärg peast ja pandi tanu asemele. Alles selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati pidama noorikuks. Sajandivahetusel hakkas tanutamist asendama nn. pruudipärja mahamängimine. Samuti on juurde tulnud see, et mitte ainult pruut ei pea oma pärga (e. lillekimpu) mahamängima, vaid ka peigmees annab ära oma lipsu (mitte alati).

Mäng ise oma praegusel kujul näeb välja selliselt: kõik pulmakülalised kogunevad ringmänguks. Ringi keskel on noorpaar. Liigutakse ringis ning lauldakse "Pruudipärja laulu" (laenatud saksa folkloorist). Viimase salmi laulmisel paneb pruut oma pärja (annab lillekimbu) ühele vallalistest tüdrukutest pähe, kellest saab siis uus pruut ning peigmees annab ära oma lipsu, kaabu või ka pärja, uuele peigmehele. See uus noorpaar sümboliseerib juba pulmade jätkuvust, et ka aasta pärast oleks pulmad.

Mõnel puhul on mindud üle ka välismaa eeskujule ja kasutatakse lihtsamat varianti: vallalised seisavad ringis ning muusika katkedes viskab pruut oma kimbu üle selja, kus see siis kellegi poolt kinni püütakse.

Laulusõnad on järgmised

Pruudipärg

Me pruudipärga punume
seks toome kokku lilli
Sull' palju õnne soovime
ja pulma kena pilli

:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:

Mu aias ammu kasvasid
küll mirdid mitmesugu
Sa, peiu,  siiski viibisid
ei pidanud neist lugu

:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:

Pruut ketras seitsme aastaga
kuldlõngad siidpehmed,
ka haldjad pärgi punus ta
ja kudus kauneid ehteid

:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:

Kui seitsme aasta järele
nüüd tuli kena peiuke
sai tanu alla pruudike,
kuid pärga punub neiuke

:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:

Või äkki saad siit lisainfot?

Pulmad.ee juhtkiri - miks me oleme sellised nagu oleme ?

Seda pikemat juttu, mis siin allpool nüüd tuleb, saab tulevikus võtta kui minu ja siis ka Pulmad.ee eksisteerimise alusdokumenti. See on see idee, miks mina üldse Pulmad.ee-ga tegelen ja selle üldse kunagi lõin.

Abielusõrmustega seotid etikett ja traditsioonid

Leidsin artikli abielusõrmuste traditsioonidest ja (http://www.detroitpages.com/wedding/detroit_wedding_ring.htm - aga kahjuks pole originaali enam olemas) ning tähendusest.

Pruudiloori lugu

Et siis miks on pruudiloor ja miks seda kasutada ja kuidas seda kasutada.

Pulmad Eesti rahvakultuuris - lühike ülevaade.

Aasta siis oli 2002, üks esimesi blogisid (mis küll ei olnud originaalis minu kirjutatud) Pulmad.ee keskkonnas vist ja muutma ei pea miskit. Aga igasugused kombestiku kirjeldused on alati ajatud - hea lugemine ka 21. sajandil.

Pulmakutsed - mida kutsele kirjutada?

Pulmakutse - mida kirjutada kutsele kirjutada?Pulmakutse on üks esimesi teadaandeid teie imelisest päevast ning otsusest veeta oma ülejäänud elu koos ning tähistada seda fantastilise peoga. Pulmakutse annab natuke juba ka aimu peotemaatikast ning loob külalisele selle mõnusa esmase aimduse, mis teda peol ees ootab.Kuigi tänapäeva ühiskonnas on enamik asju üle läinud juba digitaalseks, sealhulgas ka pulmadega seonduv, siis õnneks trükitud pulmakutsete trend ei ole kuhugi kadumas ega vaibumas.